Inimeseõpetuse õpetajate suvekool

Inimeseõpetuse õpetajate suvekool 2013 

5. – 7. august Jõgevamaal, Kuremaal, kauni Kuremaa järve kaldal (10 km kaugusel Jõgevalt http://www.kuremaa.eu/about/) ja Palamusel.

Inimeseõpetuse õpetajate suvekooli korraldajate eesmärgiks on toetada inimeseõpetuse õpetajaid õppekava rakendamisel, täiendades teadmisi ja vahetades muljeid uue õppekava nõudmistest, sellega toimetulekut toetavate abimaterjalide olemasolust, saadavusest ja funktsioonidest.

Lisainfo suvekooli kohta: Ülle Säälik (e-mail: yllesaalik@hotmail.com, Skype: ulle.saalik, tel: 56690591)

 

Õpetajate Ühenduste Koostöökojas nüüd ka haridusuuringute töörühm

Hele Täär ja Elina Savinen, Eesti Haiglaõpetajate Selts

4.–5. jaanuarini toimus Pärnus Õpetajate Ühenduste Koostöökoja koostööseminar teemal „Kaasamise mõju ja tulemuslikkus indiviidi, grupi ning koostöökoja tasandil. Mida saab ühenduse juht teha kaasamise tulemuslikkuse tõstmiseks?“.

Koostööseminari vedas kogenud koolitaja Indrek Orav. Osalesid koostöökojaga liitunud  aineühenduste esindajad.

Veelkord eesmärkidest

Kaks päeva möödusid väga töises ja konstruktiivses õhkkonnas. Esimesel päeval arutleti teemadel, millised on koostöökoja peamised eesmärgid, heideti pilk kalendrisse, mis teoksil, mis tulemas. Erinevad töögrupid tutvustasid hetkel  toimuvat ja planeeritavat. Pikemalt peatuti grupitöös teemadel, milline on ühenduste esindajate roll oma ühenduses, ühenduste liikmete võimalustest osaleda koja töös, mida saab koda teha õpetajate jaoks, mida iga üksikindiviid saab teha koja jaoks, kuidas tagada inimeste aktiivsus ja mida saavad teha ühenduste juhid kaasamise efektiivsuse tõstmiseks.

Mida saad sina teha ühenduse heaks?

Rühmatööde tulemusena leiti, et iga üksikindiviid saab anda oma panuse koja heaks, olles kohal ja osaledes aktiivselt koostöökoja üritustel. Koostöökoja tegevuste tutvustamise kaudu peab tõusma ühenduse maine ja mõju. Selle all mõtlesid kokkutulnud eeskätt koostöökoja tutvustamist oma aineliidu nõupidamistel ja koosolekutel. Oluline on näidata üles initsiatiivi, pidada kinni sõlmitud kokkulepetest, olla aus ja reaalne, mitte idealiseerida oma võimalusi, olla pädev vastama koostöökoja kohta käivatele küsimustele.

Mida saaks teha iga üksikisik koostöökoja ja ühenduste arengus?

Arvati, et kõige olulisem on näidata üles initsiatiivi, avaldada ja pakkuda välja kõikvõimalikke häid ideid, olla kursis muudatustega haridusmaastikul ning koostöökoja tegevuskavas.

Organisatsioonikultuurist

Teisel päeval räägiti organisatsioonikultuurist ja toimivast kommunikatsioonist. Arutleti teemal, kuidas tagada info hea liikumine kojalt ühendustele ja nende liikmetele ning ühendustelt kojale. Pikemalt peatuti ka teemal, milliseid koolitusi oleks vaja, et tagada ühenduste senisest veelgi efektiivsem juhtimine. Toimus arutelu uue koolituse õppemoodulite sisu ja teemade üle.

Koostööseminar andis jõulise tõuke 2013. aasta tegevuskava elluviimiseks. Tore, et seminari käigus oli planeeritud aeg, kus ka kõik töörühmade esimehed said sõna, et tutvustada oma töö hetkeseisu.

Väga tulemuslik oli ka  töörühma „Uue riikliku õppekava rakendumine“ tegevuskava läbivaatamine ning konkreetsete tegevuste eest vastutavate isikute määramine.

Haridusuuringute töörühm

Lisaks olemasolevatele ja juba aktiivselt tegutsevatele õpetaja ameti (töörühma juht Ingrit Keerma), kommunikatsiooni (tegevust juhib Urmas Heinaste), õppekava (rühmajuht Ana Valdmann ning tegevuskava töörühmale (juhiks Krista Saadoja) peeti vajalikuks Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatuse esimehe Krista Saadoja ettepanekul moodustada haridusuuringute töörühm, mida asus juhtima Maarja Kask. Haridusuuringute töörühma ülesandeks jääks muuhulgas korraldada 2013. a esimesel poolaastal haridusuuringute seminar.

Pikemalt arutati  ka PÜÜK 4 korralduslikke külgi. Teadupärast keskendub järjekordne ühenduste koostööpäev teemale „Uurimuslik õpe – miks ja kuidas?“.

Sisutihe koostööseminar andis tõestust sellest, et aineliitude vahelises koostöös peitub uuendusjõud meie haridusmaastikul, millega üha enam arvestama tuleb hakata.

Kohtumiseni PÜÜK 4-l!

Koostöökoja tegevust toetab ESFi programm “Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014”.

PÜÜK 2 “Koostöö ja lõiming”

Programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“

ÜHENDUSED ÜLETAVAD PIIRE
Pedagoogide Ühenduste Ülene Koostööpäev (PÜÜK) (töökogemuslik päev teadmiste vahetamiseks ning tegevusele innustamiseks).
Sihtgrupp: koolieelsete lasteasutuste õpetajad, üldhariduskoolide õpetajad, kutsehariduse koolides üldhariduslikke aineid õpetavad õpetajad,
koolijuhid.

Teine Pedagoogide Ühenduste Ülene Koostööpäev (PÜÜK) toimus Nelijärvel 8.-9. augustil 2012

Koostööpäeva materjalid:

Missioon

Õpetajate Ühenduste Koostöökoda on õpetajate võrgustikeülene koostööühendus, mis toetab õpetajate professionaalsust ja aktiivsust hariduselus, tagamaks õpilase igakülgse arengu.

Visioon

Õpetajate Ühenduste Koostöökoda on Eesti hariduselu kõigi valdkondade professionaalne arendaja ja tunnustatud partner.

PÕHIKIRI

MITTETULUNDUSÜHINGU ÕPETAJATE ÜHENDUSTE KOOSTÖÖKODA

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Koostöökoja ametlik nimi on Mittetulundusühing Õpetajate Ühenduste Koostöökoda (edaspidi Koostöökoda);

inglise keeles Network of Estonian Teachers’ Associations lühendatult NETA.

1.2. Koostöökoda on demokraatlik, avalikes huvides tegutsev vabatahtlikkusel põhinev mittetulundusühendus.

1.3. Koostöökoja asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

1.4. Koostöökoda on eraõiguslik juriidiline isik, kasumit mitte taotlev organisatsioon.

1.5. Koostöökoda juhindub oma tegevuses käesolevast põhikirjast ja Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.

2. KOOSTÖÖKOJA EESMÄRGID JA SELLE SAAVUTAMISE VAHENDID:

2.1. Koostöökoja eesmärgid on:

2.1.1. õpetajate ühenduste (edaspidi Ühendus) vahelise koostöö
2.1.2. ühenduste tutvustamine, kogemuste vahetamine, arengu toetamine;
2.1.3. aktiivne osalemine Eesti hariduselus ja selle mõjutamine sh õpetaja
2.1.4. enesetäiendamine, koostööpartnerite kaasamine, õppetegevuse

2.2. Eesmärgi saavutamiseks koostöökoda:

2.2.1. organiseerib ühistegevusi, ümarlaudu;
2.2.2. algatab ning viib ellu hariduseelule ja ühendustevahelisele koostööle arendamine;
kutse andmises ja ametijärkude omistamises;
toetamine sh stipendiumide väljaandmine.
suunatud projekte;
2.2.3. korraldab koolitusi, seminare, õppepäevi;
2.2.4. arendab koostöökontakte samalaadsete organisatsioonidega, kelle
eesmärgid ühilduvad Kootöökoja eesmärkidega

3. LIIKMED. NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED:

3.1. Koostöökoja liikmeteks on Eesti juriidiliselt registreeritud õpetajate
ühendused, kes soovivad arendada Koostöökoja eesmärkidega kooskõlas
olevaid tegevusi ja tunnistavad käesolevat põhikirja;

3.2. Koostöökoja liikmeks saab astuda õpetajate Ühenduse juhatuse kirjaliku avalduse põhjal;

3.2.1. liikmeks vastuvõtmise otsustab Koostöökoja juhatus ja teatab
3.2.2. liikme õigused algavad ajast, mil liige on saanud juhatuselt teate
3.2.3. liikmel on õigus Koostöökojast välja astuda juhatusele esitatud
otsusest kirjalikult kolmekümne (30) päeva jooksul elektronposti kaudu;
Koostöökotta vastuvõtmisest ning on tasunud kalendriaasta liikmemaksu
juhatuse poolt esitatud korras;
kirjaliku avalduse alusel;
3.2.3.1. koostöökojast arvatakse liige välja juhatuse otsusega, kui liikme
tegevus ei ole kooskõlas Koostöökoja põhikirjaga.

3.3. Koostöökoja liikmete õigused:

3.3.1. esindada koostöökoda avalikkuse ees selleks saadud volituste alusel;
3.3.2. võtta osa kõigist Koostöökoja tegevustest;
3.3.3. saada Koostöökoja juhatuselt infot Koostöökoja tegevuse kohta;
3.3.4. teha ettepanekuid oma esindaja valimiseks Koostöökoja juhatusse,
3.3.5. avaldada seisukohti ja töötulemusi koostöökoja väljaannetes;
3.3.6. võtta sõnaõigusega osa koostöökoja mõttekoja ja juhatuse
3.3.7. saada üldkoosolekult, mõttekojalt ja juhatuselt teavet koostöökoja
revisjonikomisjoni ja töörühmadesse;
koosolekust eelneva teatamise alusel;
tegevuse, otsuste, koostöökavade, välissuhtluse ning kavandatavate
ürituste kohta;
3.3.8. avaldada arvamust ja teha ettepanekuid Koostöökoja tegevust
3.3.9. astuda avalduse põhjal Koostöökojast välja käesolevas põhikirjas

3.4. Koostöökoja liikmete kohustused:

3.4.1. aidata kaasa Koostöökoja tegevusele;
3.4.2. järgida Koostöökoja põhikirja ja juhatuse otsuseid;
puudutavates küsimustes;
sätestatud ja viidatud tingimustel;
3.4.3. tasuda määratud ajaks liikmemaksu, mille suuruse otsustab
3.4.4. võtta osa üldkoosolekust

4. KOOSTÖÖKOJA JUHTIMINE

4.1. Koostöökoja juhtivorganid on üldkoosolek, mõttekoda (volinikud) ja juhatus

4.2. Koostöökoja kõrgeim juhtivorgan on üldkoosolek, kus igal liikmel on üks hääl.

4.2.1. üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas juhatuse
üldkoosolek.
4.2.2. üldkoosolekul võib osaleda igast ühendusest kuni 3 volitatud
4.2.3. üldkoosoleku pädevus ja ülesanded:
poolt või vähemalt 1/10 koostöökoja liikmete nõudmisel, mitte vähem kui
kahe nädalase etteteatamisajaga e-posti teel;
esindajat;
4.2.3.1. muuta ja kinnitada põhikirja ja eesmärgid;
4.2.3.2. otsustda Koostöökoja tegevuse põhiküsimused, kinnitab
põhisuunad;
4.2.3.3. kinnitada ja valib Koostöökoja juhatuse koosseisu;
4.2.3.4. kinnitada Koostöökoja majandusaasta aruande ja tegevuskava;
4.2.3.5. valida revisjonikomisjoni ja määrata selle suuruse; kuulata ära
revisjonikomisjoni aruande;
4.2.3.6. otsustada Koostöökoja liikmemaksu suuruse ja tasumise tähtaja
üle;
4.2.4. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole
Koostöökoja liikmetest;
4.2.4.1. otsus(ed) võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud
põhikirja ja eesmärgi muutmine;
4.2.4.2. põhikirja saab muuta üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete
poolthäälega;
4.2.4.3. eesmärgi muutmine, vähemalt 9/10 MTÜ liikmete
nõusolekul/poolthäälega;
4.2.5. Kui üldkoosolek on kvoorumi puudumisel otsustusvõimetu, siis uus
kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline neis küsimustes, mis jäi
otsustamata pidamata jäänud üldkoosolekul.
4.2.6. Üldkoosolek otsustab Koostöökoja tegevuse lõpetamise.

4.3. Mõttekoda on Koostöökoda ja selle juhatust toetav ja nõuandev organ, kuhu
kuuluvad Koostöökoja erinevate liikmete esindajad ja töögruppide juhid.
Töögrupid moodustab Koostöökoja juhatus.

4.4. Mõttekoja pädevus ja ülesanded:

4.4.1. viia ellu üldkoosoleku poolt kinnitatud tegevuskava
4.4.2. planeerida koos juhatusega koostöökoja tegevust ja täidab juhatuse
4.4.3. mõttekoda kutsutakse kokku vähemalt kaks korda aastas;

4.5. Mõttekoja tööd juhib juhatus.

4.6. Mõttekoda on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.

4.7. Koostöökoja tegevust juhib ja esindab kolme- kuni viieliikmeline juhatus.

Juhatuse valib ja kinnitab üldkoosolek kolmeks (3)aastaks.
4.7.1. Juhatuse pädevus ja ülesanded:
poolt antud ülesandeid;
4.7.1.1. viia ellu üldkoosoleku ja Mõttekoja otsuseid;
4.7.1.2. juhtida ja esindada Koostöökoda;
4.7.1.3. vallata ja kasutada Koostöökoja vara ja eelarvet kooskõlas
üldkoosoleku ja Mõttekoja otsustega;
4.7.1.4. võtab vastu ja arvab välja uusi liikmeid;
4.7.1.5. jagada Mõttekojale ülesandeid lähtuvalt Koostöökoja
tegevuskavast ning nõustada nende tööd;
4.7.1.6. kutsuda kokku üldkoosoleku ja valmistada ette selle
päevakorra;
4.7.1.7. juhatuse otsuste jõustumiseks on vajalik juhatuse liikmete
lihthäälteenamus.

5. REVISJONITOIMKOND

5.1. Koostöökoja rahalist ja majanduslikku tegevust kontrollib 1-3 liikmeline
revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni liikmed määrab ametisse üldkoosolek 3
(kolmeks) aastaks. Komisjoni ei tohi kuuluda juhatuse liikmed ja raamatupidaja.

5.2. Revisjonikomisjonil on õigus ja kohustus saada täielikku informatsiooni
Koostöökoja majandustegevusest.

5.3. Revisjonikomisjon revideerib vähemalt korra aastas Koostöökoja põhikirjalist
ja finantstegevust ning kannab sellest ette üldkoosolekule.

5.4. Komisjon võib oma tegevuses kasutada audiitorite abi.

6. KOOSTÖÖKOJA ÕIGUSED JA VARA

6.1. Koostöökoda võib:

6.1.1. omada vallas- ja kinnisvara;
6.1.2. sõlmida lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
6.1.3. omada pangaarveid;
6.1.4. palgata töötajaid;
6.1.5. võib vastavalt seadusele välja anda stipendiume ning tegeleda

6.2. Koostöökoja vara moodustub:

6.2.1. liikmemaksudest;
6.2.2. ürituste korraldamisel laekunud tuludest;
6.2.3. toetustest ja annetustest;
6.2.4. pärandvarast;
6.2.5. muudest seaduslikest tuludest.

6.3. Koostöökoda võib oma vara kasutada üksnes põhikirjas nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

6.4. Koostöökoja nimel võib õigustoiminguid teha juhatus.

6.5. Koostöökoja majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

7. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE

7.1. Toimub üldkoosoleku otsuse põhjal seaduses sätestatud korras.

7.2. Koostöökoja likvideerimisel läheb Koostöökoja allesjäänud vara üle sarnase
eesmärgiga mittetulundusühingule ja/või Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumile.

Koostöökoja põhikiri on vastu võetud 17.12.2011 Rakveres.
Juhatuse liikmed:
Mart Soobik
Krista Saadoja
Mare Kütt
Elina Savinen
Koostöökoja uuendatud põhikiri on vastu võetud üldkoosolekul 02.06.2012 Paides.
koolitustegevusega.