Raamistikust annab ülevaate Harno digipädevuse arendusjuht ja Tallinna Ülikooli õpitehnoloogiate dotsent Linda Helene Sillat. Praktilisi nippe jagab Sillamäe Gümnaasiumi haridustehnoloog ja tehisaru koolitaja Mari Suviste.
Justiits- ja Digiministeerium korraldas 13. ja 17.augustil arutelupäeva, mis keskendus laste turvalisusele digikeskkonnas ning võimalikele sotsiaalmeedia kasutamise piirangutele.
13. juulil avaldas Euroopa Komisjoni kokku kutsutud ekspertpaneel raporti laste turvalisuse kohta internetis. Raport toob esile peamised riskid ja väljakutsed, millega lapsed digikeskkonnas kokku puutuvad ning sisaldab soovitusi nende paremaks kaitsmiseks, sealhulgas sotsiaalmeedia ja teiste digiteenuste vanusele sobiva kasutamise teemal.
Euroopa Komisjon on teatanud, et esitab raporti põhjal käesoleva aasta sügisel ettepanekud laste turvalisuse tugevdamiseks internetis.
Eesootavaid Euroopa Liidu tasandi arutelusid silmas pidades soovitakse kujundada Eesti seisukohti kaasava dialoogi kaudu. Seetõttu kutsuti laste ja noorte esindusorganisatsioone ning kaasuvaid huvirühmi avatud arutelusse, et kuulda erinevaid vaatenurki ja ootusi seoses võimalike sotsiaalmeedia piirangutega ning laiemalt laste õiguste ja heaoluga digikeskkonnas.
Tutvustati Arenguseire Keskuse lühiraportit „Noortega seotud riskid ja kaitse
sotsiaalmeedias“ . Anti ülevaade Euroopa Komisjoni ekspertpaneeli raportist ning
valdkonnaga seotud ministeeriumide kommentaaridest. Koguti esindusorganisatsioonide ja huvirühmade arvamusi ja seisukohti.
Eesti Teaduste Akadeemia korraldab 13. oktoobril (algusega u kl 16, aeg täpsustub) oma majas (Kohtu 6, Tallinn) Nobeli preemiate 2026 sündmuse, kus tulevad jutuks kõigi valdkondade (füsioloogia või meditsiin, füüsika, keemia, kirjandus, rahu, majandus) värsked preemiad.
Sündmusele on väga oodatud ka kooliõpilased.
Umbes tunniajase sündmuse planeerime üldhuvitava ja -arusaadava aruteluna kõigi Nobeli valdkondade asjatundjate osalusel. Jutuks tulevad mh küsimused:
Mida Nobelid laiemas teadus- ja kultuuripildis tähendavad?
Kuidas Nobeleid valitakse?
Milline on iga tänavu preemia pälvinud töö tuum?
Milline mõju/kasu on neist meie päriselule täna või tulevikus?
Milline on nende side Eestiga?
Miks tuli auhind alles nüüd, kui teadusavastus oli tehtud ammu?
Millal tuleb esimene Nobel Eestisse ja mida Eesti peaks selleks tegema?
Laiem ürituse kommunikatsioon ja registreerumine on planeeritud septembrisse.
Oma eelhuvist õpilastega osaleda andke palun märku kontaktil krista.tamm@akadeemia.ee, siis jõuab sündmuse täpsem info septembris kindlasti Teieni.
Parimate soovidega
Krista Tamm
Kommunikatsioonijuht
Eesti Teaduste Akadeemia
krista.tamm@akadeemia.ee
Meie juhatuse esimees Krista kuulub ka Teaduste akadeemia hariduskomisjoni. Sellest aastast täieõigusliku lauanaabrina, enne olin lihtsalt külaline. Viimase kohtumise kohta tehti ühispöördumine ja saadi ka hTM-st vastus.
Teaduste Akadeemia hariduskomisjon, mis tegutseb riigi ja teaduse vahendava lüliks hariduse valdkonnas, keskendus mais toimunud koosolekul Eesti tööturu ja haridussüsteemi sidususele ning oskustööjõu jätkusuutlikkusele. Koosoleku tulemusena koostati ühispöördumine koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga.
Haridus- ja Teadusministeerium esitas pöördumisele põhjaliku vastuse, kinnitades, et jagab komisjoni ja tööandjate muret kvalifitseeritud tööjõu nappuse pärast. HTM tõi esile mitmeid käimasolevaid reforme ja tegevusi, mis toetavad hariduse ja tööturu paremat vastavust, sealhulgas:
OSKA prognoosidel põhinev tööjõuvajaduse planeerimine;
kutsehariduse tugevdamine ja uued nelja-aastased õppekavad;
õpetajate järelkasvu kindlustamine ja karjäärimudeli rakendamine;
inseneriakadeemia programm inseneride järelkasvu toetamiseks;
koolivõrgu korrastamine ja üleminek eestikeelsele haridusele;
paindlikumad õppimisvõimalused kõrghariduses ja mikrokvalifikatsioonide laienemine;
Eile, 29. mail 2026, anti üle ajakohastatud Eesti õpetaja eetikakoodeks — märkimisväärne hetk, mis tähistab 2023. aastal alanud protsessi lõppemist.Senised eraldiseisvad koodeksid — Eesti Õpetajate Liidu õpetajaeetika ning Eesti Haridustöötajate Liidu kutse-eetika koodeks — on nüüd ühendatud ühtseks, ajakohastatud dokumendiks. Protsessi koordineeris Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös haridusvaldkonna kutseliitude ja katusorganisatsioonidega, toetas Haridus- ja Teadusministeerium.Õpetajate Ühenduste Koostöökoja nimel kirjutas koodeksile alla Krista Saadoja, Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu nimel Urmas Heinaste.Üritusel jagas Ingrit Keerma Kuusalu koolist kogemust, kuidas nende koolis on eetika nõukoja piloteerimine käivitatud — inspireeriv näide sellest, kuidas koodeks saab päriselt koolielu osaks muutuda.Tutvu koodeksiga:👉 Eesti õpetaja eetikakoodeks
4.–6. augustil 2026 toimub Õpetajate Ühenduste Koostöökoja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi suveseminar „Haridus pöördepunktis: kas oled kaasas?“, mis toob kokku aineühenduste esindajad, õpetajad, koolijuhid, teadlased ja haridusvaldkonna eksperdid üle Eesti.
Kolme päeva jooksul arutleme selle üle, milliste muutuste keskel Eesti haridus praegu on ning kuidas saavad õpetajad ja aineühendused nende muutuste kujundamises aktiivselt kaasa rääkida.
Seminari teemade hulka kuuluvad muu hulgas:
Suveseminar loob võimaluse jagada kogemusi, otsida ühiselt lahendusi ning tugevdada õpetajate ühenduste koostööd ajal, mil õpetaja hääl ja professionaalne kogemus on haridusmuutustes olulisemad kui kunagi varem.
Suveseminari rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Kaasrahastanud Euroopa Liit programmiga “Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“.
PÄEVAKAVA leiab siit
