Postitatud

Missioon

Õpetajate Ühenduste Koostöökoda on õpetajate võrgustikeülene koostööühendus, mis toetab õpetajate professionaalsust ja aktiivsust hariduselus, tagamaks õpilase igakülgse arengu.

Visioon

Õpetajate Ühenduste Koostöökoda on Eesti hariduselu kõigi valdkondade professionaalne arendaja ja tunnustatud partner.

Postitatud

„Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“

Hea meel on tõdeda, et Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu liikmete poolt korraldatud festival „Noor insener“ sai 2020. a. Eesti teaduse populariseerimise auhinna riiklikul konkursil tunnustuse osaliseks!

Suur tänu kõigile festivalil osalejatele ja korraldajatele ning pöidlahoidjatele!

Oleme mitmeid kordi koostanud mahukaid taotlusi teaduse populariseerimise auhinna riiklikule konkursile, sellel korral märgiti meie tegevust ära.

Jõudu kõigile õpetajatele ja õpilastele ahelreaktsioonimasinate ehitmaiseks!

Tervitades

Mart Soobik

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit

Postitatud

Õpetajate järelkasvu tagamine on riikliku tähtsusega küsimus

Pressiteade 20.10.2020

Eesti kool on sügava kriisi lävel, sest õpetajate järelkasv on paljudes ainevaldkondades sisuliselt olematu. Olukorrale lahenduse leidmiseks on Riigikogu kultuurikomisjon alustanud parlamentaarset kuulamist õpetajakutse väärtustamise ja järelkasvu teemal. Täna kogunevad Riigikogusse kuulamisele õpetajate esindajad.

Õpetajate järelkasvu nappusest on koolijuhid kõnelenud juba aastaid. Seoses välishindamise aruteluga tõstatasid 2019. aasta sügisel õpetajate järelkasvu olulisuse ka ülikoolide esindajad ning õpetajate aineühendused. Oktoobri jooksul on ligi 15 õpetajate aineühendust ning Õpetajate Ühenduste Koostöökoda esitanud Riigikogu kultuurikomisjonile omapoolseid ülevaateid õpetajakutse väärtustamisest ja jätkusuutlikkusest. Samuti on tehtud konkreetsed ettepanekud, kuidas aastate jooksul kujunenud olukorda kiiresti lahendama hakata.
Aineühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar: „On erakordselt oluline, et õpetajakoolituse keskmes oleks jälle üliõpilased, kes pärast gümnaasiumi on alustanud õpetajaks õppimist. See, et gümnaasiumilõpetajad hakkaksid uuesti väärtustama õpetajakutset ning laheneks järelkasvu küsimus, vajab väga suurt ning põhimõttelist väärtuste ja hoiakute muutust nii ühiskonnas tervikuna kui ka selle liikmete valitud esindusorganites (riigikogus, volikogudes). Muutus peaks toimuma ka täitevvõimu tasandil, eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumis, millel on olulisel määral ressursse seaduseelnõude ettevalmistamisel ning haridust puudutava ühiskondliku mõttelaadi suunamisel. Hariduse väärtustamine Eesti Vabariigis peaks oleks parteideülene riiklik prioriteet ning juhinduma hea valitsemise tavadest: olema läbipaistev, ühiskonna liikmeid kaasav ning tulemuslik.“

Taustainfo:
Õpetajate Ühenduste Koostöökoda on 2011. aastal asutatud mittetulundusühing, mis koosneb kahekümne ühest õpetajate ühendusest (Vt: https://www.oppekoda.org.ee/dokumendid/liikmed/). Aineühenduste võrgustik kujunes 2019. aasta lõpul ning sinna on kaasatud ka need aineühendused, mis pole Koostöökoja liikmed. Aineühendustesse on koondunud õpetajad, kes kodanikualgatuse raames edendavad haridusvaldkonda ning haridusvaldkonna tugevate praktikutena mõtlevad kaasa haridusevaldkonna sõlmküsimuste üle. Eesti Haridustöötajate Liit on enam kui 6000 liikmest koosnev ametiühing.

Postitatud

Digivõtme koolitused

Head aineõpetajad!

Kutsume teid osalema Digivõtme koolitustel. Koolitused on 100% veebipõhised ja toimuvad ka distantsõppe ajal. Digivõtme koolitused toetavad ka sisuliselt distantsõppe läbiviimist, kuna osalev õpetaja läbib viis digipädevuste teemat eesmärgiga toetada oma õppijate digipädevusi. Koolitajate juhtimisel ja kolleegidega kogemusi jagades leiavad osalejad just oma ainetundi kõige paremini sobivad digivahendid. 

Õpetaja saab valida viie Digivõtme koolituse hulgast endale sobiva. Järgmised koolitused algavad 28. septembril:

Väljavõtteid Digivõtme koolitustel osalenud õpetajate tagasisidest:

“Mul ei olnud enne aimugi, kui palju saab rikastada õppimist olemasoleva materjaliga, kippusin enne kõik materjalid ise koostama.”

“See kursus võttis netihirmu maha. Siiani ei julgenud paljusid lehti avada, nüüd orienteerun poole paremini süsteemis.”

“Algul tundus, et kuhu ma nüüd sattusin. Kuid lõpuks hakkas meeldima, et pidin õpilastele ettevalmistama ka teistmoodi ülesandeid, kui vaid õpik ja vihik, tahvel ja kriit.”

Lisainfo:

Triin Kaasik 
projektijuht 
Haridus- ja Noorteamet 
tel 651 0108 | mob 551 5520
triin.kaasik@harno.ee | Skype: triinkaa
www.harno.ee