Postitatud

Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal

PRESSITEADE
31.10.2019
Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal, et põhikooli riiklikud
lõpueksamid tuleb säilitada

15. oktoobril 2019 toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil ilmnes, et Eesti suurim
haridustöötajaid koondav ametiühing, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), toetab sarnaselt õpetajate
aineliitudega ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist. Nimetatud organisatsioonide
juhid pidasid vajalikuks seisukohti täpsustada ja ühtlustada ning seetõttu kohtuti 30. oktoobril 2019.
EHL oli erinevalt õpetajate aineliitudest kaasatud ümarlauda, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi
eestvedamisel kaardistati põhikooli ja gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja
vastuargumente. EHLi juhatuse esimees Reemo Voltri tõdes, et kuna HTMi poolt antud aeg
organisatsiooni liikmete laiapõhjaliseks kaasamiseks ja seisukoha kujundamiseks oli napp, siis otsus
toetada muudatusi põhikooli riiklike lõpueksamite läbiviimises langetati üksnes EHLi juhatuse poolt.
Hilisemad arutelud Eestimaa erinevates piirkondades on näidanud, et valdav osa õpetajatest toetab
ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist.
Eilsel kohtumisel tõdeti, et HTMi korraldatud ümarlauas ei olnud esindatud mitte ükski pea
kolmekümnest õpetajate aineliidust. Kitsast kaasatud huvigruppide ringist (näiteks
riigigümnaasiumide direktorid) tulenevalt ei saa pidada ümarlaua seisukohti esinduslikuks. HTM
lähtus seaduseelnõu 57 SE sõnastamisel vaid ümarlaual esitatud seisukohtadest ega ole tuginenud
nii kaaluka muudatuse tegemisel teadusuuringutele ega põhjalikule analüüsile, samuti on arvesse
võtmata jäänud õpetajaskonna ekspertarvamus.
Kohtumisel osalenud õpetajate esindusorganisatsioonide juhid jõudsid järeldusele, et HTM ei ole
oma kaasamispoliitikas olnud läbipaistev, puudub selge kaasamise strateegia, kaasamises valitseb
süsteemitus ning ajaline raam analüüsiks on olnud ebaadekvaatne.
Kohtumisel rõhutati, et hariduse arendamine on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega ning peab
seisma päevapoliitikast kõrgemal.
Tõdeti, et täna suurim haridusvaldkonna murekoht Eestis on ebapiisav õpetajate järelkasv,
arvestades õpetajaskonna keskmist vanust. Õppekavade arendamine peab lähtuma
haridusstrateegiast ning oleme läbi viidud teaduspõhiselt, kaasates laiapõhjaliselt õpetajate
ühendusi ning olema erinevaid haridusastmeid ja koolitüüpe lõimiv. Välishindamise arendamine
peab olema osa õppekavade arendamisest.
Tänaseks on 14. oktoobril 2019 Riigikogu kultuurikomisjonile ning haridus- ja teadusministrile
saadetud põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimist toetanud avaliku pöördumisega
ühinenud juba 23 õpetajate aineliitu.

  • Eesti Matemaatika Selts
    Eesti Keemiaõpetajate Liit
    Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
    Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
    Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
    Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
    Eesti Klassiõpetajate Liit
    Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
    Eesti Emakeeleõpetajate Selts
    Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
    Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
    Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
    Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
    Eesti Muusikaõpetajate Liit
    Kunstihariduse Ühing
    Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus
    Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
    Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts
    Eesti Lasteaednike Liit
    Eesti Käsitööõpetajate Selts "Aita"
    Eesti Loodusainete Õpetajate Liit
    Eesti Alushariduse Ühendus
    Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit
    Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus