PRESSITEADE
17.02.2020

Õpetajad soovivad HTMiga kokku leppida hea kaasamise tavad

15. veebruaril 2020 toimus Paides Õpetajate Ühenduste Koostöökoja Mõttekoja kohtumine, kus
arutleti Haridus- ja Teadusministeeriumiga strateegilise partnerluse lepingu sõlmimise üle. Leping
eeldab aga kokkulepet hea kaasamise tavade osas.

Kavandatava strateegilise partnerluse lepingu järgi peab Koostöökoda kooskõlastama mitmed
haridusvaldkonna õigusaktid, samas peaks täna kahtekümmet õpetajate aineliitu ühendav
Koostöökoda panustama õpetajate koostöö edendamisesse maakondlikul tasandil. Pärast
maavalitsuste kaotamist on õpetajate ainealane koostöö maakondlikul tasandil oluliselt vähenenud.
Viimast on põhjustanud ka atesteerimise kaotamine 2013. aastal.

Partnerlus tähendab aga lugupidavat suhtumist teise osapoolde. Seni on Haridus- ja
Teadusministeerium paljuski suhelnud õpetajaskonnaga koostööd tehes jõupositsioonilt. „Hea
valitsemine on kaasav, läbipaistev ja partnerite seisukohti arvestav. Õpetajaskond ei vaja üksnes
seisukohtade ärakuulamist, vaid nendega reaalset arvestamist,“ ütles Eesti Ajaloo- ja
Ühiskonnaõpetajate Seltsi aastaid Koostöökoja juures esindanud seltsi aseesimees Pille Rohtla.

11. veebruaril 2020 saatis HTM välja kutse, milles paluti osade aineliitude esindajaid juba 14.
veebruaril arutelule põhikooli lõpueksamite hindamise korralduses kavandatavate muudatuste osas.
„Sellisel viisil ei ole võimalik oma tööd õpilastega adekvaatselt planeerida ning aineühenduste
liikmeid sisulistesse aruteludesse ja seisukohtade kujundamisesse kaasata,“ tõdes Eesti Matemaatika
Seltsi asepresident Hele Kiisel.

Viimase poole aasta vältel on õpetajate aineliitude juhid kohtunud kõigi Riigikogu fraktsioonidega,
mitmete ministritega ning Tallinna linnapeaga. Kohtumiste eesmärk on olnud tõsta poliitikute
teadlikust haridusvaldkonna suurimatest probleemidest, milleks aineliitude sõnul on õpetajaskonna
järelkasvu küsimus ning põhikooli riiklike lõpueksamite säilitamine haridusstandardi saavutamise
kontrollimisel.

12. veebruaril 2020 toimus Tallinna Ülikoolis praktikakoolide seminar, kus veelkord tõdeti, et Eesti
Vabariigi kõige aktuaalsem probleem hariduse valdkonnas on ülisuur õpetajate puudujääk.
„Seminaril osalenud õppealajuhatajate näited murekohtadest olid väga muretekitavad. Ühes
praktikakoolis pole viimased kaks nädalat füüsika ainetunde toimunud, sest lihtsalt pole enam
valdkonna õpetajat. Teises koolis on tööl ainult üks kvalifikatsioonile vastav matemaatikaõpetaja, kes
peab olema mentoriks kvalifikatsioonita asendusõpetajatele ning andma nädalas ise 30 ainetundi.
See pole enam jätkusuutlik olukord,“ tõdes Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar.

Olukorra tõsidusest kirjutas Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi juba 2018. aastal
artiklis „Hariduses tiksub pomm ja lapsevanemad peaksid tänaval meelt avaldama“.

PRESSITEADE
31.10.2019
Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal, et põhikooli riiklikud
lõpueksamid tuleb säilitada

15. oktoobril 2019 toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil ilmnes, et Eesti suurim
haridustöötajaid koondav ametiühing, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), toetab sarnaselt õpetajate
aineliitudega ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist. Nimetatud organisatsioonide
juhid pidasid vajalikuks seisukohti täpsustada ja ühtlustada ning seetõttu kohtuti 30. oktoobril 2019.
EHL oli erinevalt õpetajate aineliitudest kaasatud ümarlauda, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi
eestvedamisel kaardistati põhikooli ja gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja
vastuargumente. EHLi juhatuse esimees Reemo Voltri tõdes, et kuna HTMi poolt antud aeg
organisatsiooni liikmete laiapõhjaliseks kaasamiseks ja seisukoha kujundamiseks oli napp, siis otsus
toetada muudatusi põhikooli riiklike lõpueksamite läbiviimises langetati üksnes EHLi juhatuse poolt.
Hilisemad arutelud Eestimaa erinevates piirkondades on näidanud, et valdav osa õpetajatest toetab
ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist.
Eilsel kohtumisel tõdeti, et HTMi korraldatud ümarlauas ei olnud esindatud mitte ükski pea
kolmekümnest õpetajate aineliidust. Kitsast kaasatud huvigruppide ringist (näiteks
riigigümnaasiumide direktorid) tulenevalt ei saa pidada ümarlaua seisukohti esinduslikuks. HTM
lähtus seaduseelnõu 57 SE sõnastamisel vaid ümarlaual esitatud seisukohtadest ega ole tuginenud
nii kaaluka muudatuse tegemisel teadusuuringutele ega põhjalikule analüüsile, samuti on arvesse
võtmata jäänud õpetajaskonna ekspertarvamus.
Kohtumisel osalenud õpetajate esindusorganisatsioonide juhid jõudsid järeldusele, et HTM ei ole
oma kaasamispoliitikas olnud läbipaistev, puudub selge kaasamise strateegia, kaasamises valitseb
süsteemitus ning ajaline raam analüüsiks on olnud ebaadekvaatne.
Kohtumisel rõhutati, et hariduse arendamine on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega ning peab
seisma päevapoliitikast kõrgemal.
Tõdeti, et täna suurim haridusvaldkonna murekoht Eestis on ebapiisav õpetajate järelkasv,
arvestades õpetajaskonna keskmist vanust. Õppekavade arendamine peab lähtuma
haridusstrateegiast ning oleme läbi viidud teaduspõhiselt, kaasates laiapõhjaliselt õpetajate
ühendusi ning olema erinevaid haridusastmeid ja koolitüüpe lõimiv. Välishindamise arendamine
peab olema osa õppekavade arendamisest.
Tänaseks on 14. oktoobril 2019 Riigikogu kultuurikomisjonile ning haridus- ja teadusministrile
saadetud põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimist toetanud avaliku pöördumisega
ühinenud juba 23 õpetajate aineliitu.

• Eesti Matemaatika Selts
  Eesti Keemiaõpetajate Liit
  Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
  Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
  Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
  Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
  Eesti Klassiõpetajate Liit
  Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
  Eesti Emakeeleõpetajate Selts
  Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
  Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
  Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
  Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
  Eesti Muusikaõpetajate Liit
  Kunstihariduse Ühing
  Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus
  Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
  Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts
  Eesti Lasteaednike Liit
  Eesti Käsitööõpetajate Selts "Aita"
  Eesti Loodusainete Õpetajate Liit
  Eesti Alushariduse Ühendus
  Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit
  Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus

Eesti Vabariigi riigikogu kultuurikomisjon
Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Mailis Reps

ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE 

9. septembril 2019 algatas Vabariigi Valitsus seaduseelnõu „Kodakondsuse seaduse ning
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 57 SE“. Meie, allakirjutanud,
väljendame rahulolematust nimetatud seaduseelnõu valmimise viisi üle ning oleme algatatud
eelnõu suhtes järgneval seisukohal.

1. Eesti Vabariigi suurim ressurss on haritud inimesed. Meie ühiskonna jätkusuutlikkuse
tagamiseks on minimaalselt vaja säilitada olemasolev tase hariduses ning teha pühendunult
tööd selle nimel, et iga õppija areng oleks maksimaalne. Põhihariduse standard on väärtus,
mis peab olema ühiskonnas üheselt kokku lepitud. Hariduse kvaliteedi nimel peab koostööd
tegema kogu ühiskond ning ühiskonnal on õigustatud ootus saada teaduspõhist tagasisidet
hariduse kvaliteedist ja õppe tulemuslikkusest kohustusliku haridustaseme lõpus.

2. Riigikogus hariduse üle langetatavad otsused peavad olema erakondadeülesed ning arvesse
võtma ühiskonna kui terviku vajadusi, valdkonna spetsialistide – õpetajate – kogemust ning
teadusuuringutel põhinevaid seisukohti.

3. Olukord, kus Haridus- ja Teadusministeerium ei kaasanud seaduseelnõu väljatöötamisse
ühtegi allakirjutanud õpetajate aineliitu, on lubamatu nüüd ja edaspidi. Oleme nördinud, et
Haridus- ja Teadusministeerium on peamisi huvigruppe eirates sisuliselt põhjendamatu
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitanud ning see omakorda kõnealuse eelnõu Riigikogule
suunanud. Leiame, et „Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
muutmise seaduse eelnõu 57 SE“ tuleks Vabariigi Valitsuse poolt tagasi kutsuda.

4. Oleme vastu ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite kaotamisele. Peame oluliseks
seniste ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite jätkuvat arendamist ning lahendusi
pakkuvat arutelu, kuidas tulevikus kehtestada hindeskaala nii, et kaoks vajadus koostada
õpilastele koolipoolseid põhikooli lõpueksameid (nii, nagu seda tehakse täna õpilastele, kes ei
soorita ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamit). Riiklikud lõpueksamid on loomulik osa
õppest, millel on oluline roll õppija motivatsiooni kujunemisel, teadmiste-oskuste-hinnangute
süstematiseerimisel ja arenguks tarviliku pingutuse toetamisel. Testid ja tasemetööd
nimetatud eesmärke ei täida.

5. Rõhutame, et põhihariduse standard on kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas ning
lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud
riiklikus õppekavas. Seega on juba olemas riiklikud õppekavad iga lapse arengu toetamiseks.
Omanäolisust ja piirkondlikku eripära saab kool rõhutada oma kooli õppekavas. Õpilase
huvisid ja võimeid arvestatakse põhikooli lõpetamiseks kohustusliku loovtöö sooritamisel.

6. Õpetajad on oma töös autonoomsed ning saavad valida sobivaima tee õpitulemuste
saavutamiseks. Ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid ning avalikud testid toetavad
õpetajat kehtiva ainekava rakendamisel, riikliku haridusstandardi, sh valdkonnapädevuse ja
üldpädevuste mõistmisel ja kujundamisel.

7. Hindamisel on erinevad ülesanded ja funktsioonid. Seetõttu on oluline, et hindamisega
toetatakse õppija arengut (kujundav hindamine), antakse õppeprotsessi edukuse kohta
tagasisidet nii õppijale kui õpetajale (kokkuvõttev hindamine) ja tagatakse hariduse kvaliteedi
kontroll (välishindamine).

Eesti Matemaatika Selts
Eesti Keemiaõpetajate Liit
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Kunstihariduse Ühing
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus

14. oktoober 2019

Õpetajate Ühenduste Koostöökoja liikmete seisukohavõtt õpitulemuste välishindamise ja
ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite teemal.

Õpetajate Ühenduste Koostöökoja liikmed: Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts,
Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühing, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühendus, Eesti
Keemiaõpetajate Liit, Eesti Geograafiaõpetajate Ühing ja lisaks veel Eesti Emakeeleõpetajate
Selts on avaldanud oma pahameelt 6. juunil 2019 avaldatud teate põhikooli lõpueksamite
kaotmise kohta ja pöördunud avalike kirjade ning arupäringutega Haridus- ja
teadusministeeriumi poole.
https://www.hm.ee/et/uudised/muudatused-pohikooli-lopetamise-tingimustes
Aineliidud tunnevad Eesti hariduse kõrge kvaliteedi pärast tõsist muret ning on selgelt
väljendanud oma pooldavat seisukohta ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilimise
suhtes. Oma poolehoidu antud teemas on avaldanud ka Tallinna Ülikooli Haridusteaduste
Instituut.
Pöördumistes on välja toodud, et sidusrühmana pole kaasatud aineühendusi, mis on vastava
õppeaine või õppevaldkonna kompetentsikeskused. Aineühenduste panust oluliste muutuste
kujundamisel ning mõju hindamisel ei saa alahinnata. Otsused on tehtud kiirustades ning on
vastuolus kodaniku ühiskonna hea tavaga.
Koostöökoja juhatus on seda meelt, et muutused on kahtlemata vajalikud, kuid need peavad
olema kaalutletud, põhinema uuringutele ning üheselt mõistetavad nii koolijuhtidele, õpetajatele,
õppijatele kui ka lastevanematele.
Oleme seisukohal, et eelnõu on valminud kiirustades ning koolidel ei ole hetkel muudatustest
terviklikku arusaama ning valmisolekut nii põhjapanevaid muudatusi ellu viia.