Posted on

ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE

Eesti Vabariigi riigikogu kultuurikomisjon
Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Mailis Reps

ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE 

9. septembril 2019 algatas Vabariigi Valitsus seaduseelnõu „Kodakondsuse seaduse ning
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 57 SE“. Meie, allakirjutanud,
väljendame rahulolematust nimetatud seaduseelnõu valmimise viisi üle ning oleme algatatud
eelnõu suhtes järgneval seisukohal.

1. Eesti Vabariigi suurim ressurss on haritud inimesed. Meie ühiskonna jätkusuutlikkuse
tagamiseks on minimaalselt vaja säilitada olemasolev tase hariduses ning teha pühendunult
tööd selle nimel, et iga õppija areng oleks maksimaalne. Põhihariduse standard on väärtus,
mis peab olema ühiskonnas üheselt kokku lepitud. Hariduse kvaliteedi nimel peab koostööd
tegema kogu ühiskond ning ühiskonnal on õigustatud ootus saada teaduspõhist tagasisidet
hariduse kvaliteedist ja õppe tulemuslikkusest kohustusliku haridustaseme lõpus.

2. Riigikogus hariduse üle langetatavad otsused peavad olema erakondadeülesed ning arvesse
võtma ühiskonna kui terviku vajadusi, valdkonna spetsialistide – õpetajate – kogemust ning
teadusuuringutel põhinevaid seisukohti.

3. Olukord, kus Haridus- ja Teadusministeerium ei kaasanud seaduseelnõu väljatöötamisse
ühtegi allakirjutanud õpetajate aineliitu, on lubamatu nüüd ja edaspidi. Oleme nördinud, et
Haridus- ja Teadusministeerium on peamisi huvigruppe eirates sisuliselt põhjendamatu
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitanud ning see omakorda kõnealuse eelnõu Riigikogule
suunanud. Leiame, et „Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
muutmise seaduse eelnõu 57 SE“ tuleks Vabariigi Valitsuse poolt tagasi kutsuda.

4. Oleme vastu ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite kaotamisele. Peame oluliseks
seniste ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite jätkuvat arendamist ning lahendusi
pakkuvat arutelu, kuidas tulevikus kehtestada hindeskaala nii, et kaoks vajadus koostada
õpilastele koolipoolseid põhikooli lõpueksameid (nii, nagu seda tehakse täna õpilastele, kes ei
soorita ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamit). Riiklikud lõpueksamid on loomulik osa
õppest, millel on oluline roll õppija motivatsiooni kujunemisel, teadmiste-oskuste-hinnangute
süstematiseerimisel ja arenguks tarviliku pingutuse toetamisel. Testid ja tasemetööd
nimetatud eesmärke ei täida.

5. Rõhutame, et põhihariduse standard on kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas ning
lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud
riiklikus õppekavas. Seega on juba olemas riiklikud õppekavad iga lapse arengu toetamiseks.
Omanäolisust ja piirkondlikku eripära saab kool rõhutada oma kooli õppekavas. Õpilase
huvisid ja võimeid arvestatakse põhikooli lõpetamiseks kohustusliku loovtöö sooritamisel.

6. Õpetajad on oma töös autonoomsed ning saavad valida sobivaima tee õpitulemuste
saavutamiseks. Ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid ning avalikud testid toetavad
õpetajat kehtiva ainekava rakendamisel, riikliku haridusstandardi, sh valdkonnapädevuse ja
üldpädevuste mõistmisel ja kujundamisel.

7. Hindamisel on erinevad ülesanded ja funktsioonid. Seetõttu on oluline, et hindamisega
toetatakse õppija arengut (kujundav hindamine), antakse õppeprotsessi edukuse kohta
tagasisidet nii õppijale kui õpetajale (kokkuvõttev hindamine) ja tagatakse hariduse kvaliteedi
kontroll (välishindamine).

Eesti Matemaatika Selts
Eesti Keemiaõpetajate Liit
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Kunstihariduse Ühing
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus

14. oktoober 2019