Põhikooli riikliku õppekava ainevaldkonnakavade korrigeerimine

Lugupeetud õpetajad!

Põhikooli riikliku õppekava ainevaldkonnakavade tööversioonide teemalisel infopäeval arutasime aineliitude esindajate ja maavalitsuste haridusspetsialistidega olulisemaid aspekte seoses ainevaldkonnakavade korrigeerimisega. Infopäeval leppisime kokku, et tagasiside ainevaldkondades tehtud muudatuste kohta saadavad aineliidud haridus- ja teadusministeeriumisse 31.jaanuariks. Maavalitsustel palume aidata kaasa, et käesolev info jõuaks õpetajateni ja nende tagasiside maakondlike ainesektsioonide kaudu aineliitudeni.

Põhikooli riikliku õppekava ainevaldkonnakavade korrigeerimise eesmärk on

  • tuua aineõpetuses selgemalt esile õppekava üldosa põhimõtted – loovus, professionaalsus, lõiming, ainevaldkondlikkus, õpilase arengu toetamine;
  • toetada õpetajaid ainevaldkonnakavade mõtestamisel ja rakendamisel;
  • vähendada õppimis- ja õpetamiskoormust.

Muudatusettepanekutega ei kaasne õppeprotsessi põhimõtteline ümberkorraldamine – tegemist on korrigeeritud, mitte uute ainevaldkonna­kavadega. Muudatusettepanekud toovad kaasa ainevaldkonna mahu vähendamise tinglikult 25% ulatuses – edasine õppemahu kujundamine sõltub kooli õppekavas sätestatust, õpetaja töö planeerimisest, metoodika valikust, õpetamise ja kasvatuse ellu viimisest.

Muudatusettepanekud

Valdkonnakavade üldsätetes:

  1. on oodatavad oskused, teadmised ja pädevused, mis esitatakse põhikooli lõpetajale, kirjeldatud eakohasemalt ning erinevad ootustest gümnaasiumi lõpetajale;
  2. rõhutatud on valdkondlikkuse põhimõtet lõimingu ja läbivate teemade rakendamiseks, üldpädevuste kujundamiseks;
  3. rõhutatud on õpetaja professionaalset vabadust otsustada lõimingu ja läbivate teemade rakendamise võimaluste üle aineõppes;
  4. on väljendatud õpetaja professionaalne õigus teha valikuid õppesisu käsitlemisel
    1. – arvestusega, et taotletavad õpitulemused on saavutatud ning üld- ja valdkondlikud pädevused kujundatud,
    2. – lähtuvalt õpilaste eelnevatest teadmistest-oskustest, võimetest ja huvidest;
  5.  rõhutatud on üldosas kirjeldatud paindlikkust kasutada tunni- ja koolivälist õpet ning võimalusi korraldada õppetegevust väljaspool kooli ruume ning virtuaalses õppekeskkonnas;
  6. ühtlustatud on nõuded valdkonna õppeainetes õppetegevuse korraldamisel ja mitmekesistamisel, hindamisel ning füüsilise õppekeskkonna tagamisel;
  7. struktuur on ühtlustatud, tekst selgekeelsem ning on likvideeritud tekstis esinevad ebaotstarbekad kordused;
  8. ainevaldkonnakavad on kokku mahult vähenenud ca 1/3 võrra  ja on õpetajale hõlpsamad kasutada.

Ainekavades:

  1. õppeainete õppe- ja kasvatuseesmärgid on sõnastatud õpilaste ea kohasemalt, ootusi põhikooli lõpetajale on vähendatud, sh arvestades ainete eripära;
  2. määratletud on olulisimad õpitulemused (teadmised ja oskused),
    1. -mis toetavad kirjeldatud üld- ja valdkonnapädevuste saavutamist ning
    2. -millest lähtutakse õpitulemuste välishindamise tasemetöid ja ühtlustatud eksamitöid koostades;
  3. täpsustatud on võimalused paikkondliku eripäraga arvestamiseks;
  4. õpitulemustes ja õppesisus on tehtud aineti erineva osakaaluga väljajätteid ning osades ainetes on liidetud teemasid, mille õpitulemused on sisuliselt kattuvad;
  5. I kooliastme eesti keele ja tööõpetuse ainekavade ülesehitust on muudetud nii, et õpetamise fookuses on õpilase oskuste kujundamine, mitte õpetatavate teemade läbimine;
  6. õppesisus on täpsustatud kasutatavate teemade/ osaoskuste sõnastust, millest peavad lähtuma õppematerjalide koostajad, õpikute autorid.

Õppekavade rakendamise sihid 2013-2015:

  • Tuua õppeainete õppesisus ja õpitulemustes esile olulisim, mille läbimine tagab eeldused üld- ja ainealaste pädevuste kujundamiseks ning õpitulemuste omandamiseks ja ainevaldkondade lõimimiseks.
  • Julgustada õpetajaid professionaalselt käsitlema riiklike õppekavade ainevaldkondades esitatud  aine- ja üldpädevusi, õppesisu ja õpitulemusi.
  • Siduda enam õppekava üldosa ja ainevaldkondade kavad.
  • Motiveerida õpetajaid senisest enam kasutama lõimingu võimalusi ja läbivaid teemasid ning võimalusi korraldada õppetegevust väljaspool kooli ruume ning virtuaalses õppekeskkonnas.
  • Täpsustada kooli õppekava koostamise aluseid ja ülesehitust ning sisu lähtuvalt kooli eripärast ja omanäolisusest.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ootused aineliitudele ja maavalitsuste abil maakondlikele ainesektsioonidele aruteludeks ja tagasisideks ainevaldkonnakavade tööversioonide kohta:

  • esitada tagasiside aineteüleselt ja valdkonnapõhiselt, st keskendada tähelepanu lisaks õpetatava aine kavale ka ainevaldkonnakava üldsätetele ja valdkonna teiste ainete kavadele;
  • tuua esile ja põhjendada 3-5 asjaolu, mille poolest korrigeeritud versioon on toetab õpetajat õppimist soodustava ja motiveeriva õpikeskkonna loomisel ja seondub põhikooli riikliku õppekava ideoloogiaga (valdkondlikkus, aineteülesus, väljundipõhisus, õppijakesksus);
  • tuua esile ja põhjendada 3-5 olulisemat muudatust/ täpsustust, mida peate vajalikuks tööversiooni lisada, tööversioonist välja jätta;
  • väljendada, kas korrigeeritud kujul ainevaldkonnakavad on rakendatavad koolides alates 01.septembrist 2014.

Püüame koos luua õppekava, mis toetab õpetajat ja et riikliku õppekava korrigeeritud tööversioon annab õpetajale rohkem professionaalset vabadust tundide läbiviimisel ning võimaluse teha õpilastele kasulikke pedagoogilisi valikuid.

Lugupidamisega

Pille Liblik
Asejuhataja (õppekavad)
Üldharidusosakond
Haridus- ja teadusministeerium
7 354 018
pille.liblik@hm.ee

Posted

in

by

Tags: