Autoriarhiiv: Ingrid Prees

Koostööseminar „Laps ja loovus“

Eesti Lasteaednike Liit korraldas 2023 aasta novembris nii Tallinnas kui Tartus koostööseminari „Laps ja loovus“, mille keskmes oli lapse loovuse eripära, selle toetamise võimalused ja avaldumise tingimused ning lapse loovust toetava keskkonna konstrueerimine.

D.Kutsar (TÜ) keskendus oma ettekandes lapse loovuse mõistmisele ja toetamisele ning rõhutas, et loovus on igasuguse õppimise alus. Lektor tõi oma ettekandes välja lapse loovuse eripärad ning seisukoha, et lapse mõistmise keskmeks on lapsepõlv kui ühiskonna innovatiivse energia (loovuse) reservuaar, mille keskmes on lapse toimevõimekus (ingl k: agency). Tänapäevane suhtumine lapsesse peaks olema laps kui kompetentne laps (20.saj, 1989 ÜRO lapse õiguste konventsioon), kes on nutikas, loov, aktiivne, tegutseb läbi räägitud reeglite piirides iseseisvalt ja on võimeline võtma vastutust.

Rave Puhm (TLÜ) jagas seisukohta, et lapse valmidus ning tahe väljakutseteks ja uudsuseks, arenemiseks ja õppimiseks avaldub, kui keskkond võimaldab kaasasündinud psühholoogiliste vajaduste rahuldamist. Lapse mäng ei ole lihtsalt mineviku kogemuste meeldetuletamine, vaid läbielatud muljete loominguline ümbertöötlemine, nende kombineerimine ja neist uue, lapse enda vajadustele ja soovidele vastava tegelikkuse ülesehitamine.

Keret Altpere (Tartu Lastekunstikool) andis osalejatele soovitusi ning tõi praktilisi näiteid, kuidas arenda loovuse toetamisel küsimuste esitamise kultuuri, vältides võistlusmomenti õppimises, julgustades ideede voolavust ja originaalsust, soodustades paindlikku mõtlemist ja toetades laste võimalikult ebatavalisi lahendusi.

Jaana Koger jagas ettekandes teadmist ja oma kogemusi, millistel tingimustel loovus avaldub. Toetav vaimne keskkond võimaldab lapsele piisavalt aega, toetab autonoomiat ja iseseisvust. Siin on oodatud julgustavad suhted, kus lastel on võimalus eksida. Loovust toetav füüsiline keskkond on avatud, kättesaadav, soodustab suhtlemist, koostöist õppimist, paindlik, muutuv, teeb õppimise nähtavaks, avardunud piiridega ja võimalusterohke.

Lapse loovuse teema huvitas ligi 300 osalejat, kelle hulgas oli nii lasteaia kui klassiõpetajaid. Koostööseminar korraldati koostöös ÕÜKK, Eralastehoidude Ühenduse, Kunstiõpetajate Liidu ning Eesti Reggio Emilia Ühinguga.

Evelin Sarapuu

koostööseminari korraldaja

ELAL juhatuse esimees

Inimeseõpetuse õpetajate suvekool

Inimeseõpetuse õpetajate suvekool toimus 10.-11 august Jõgevamaal Udu talus

10.08 toimus Grete Arro koolitus teemal „Tõhus õppimine ja õpetamine- emotsioonid, motivatsioon, õpioskused“. Teise teemana jagasid õpetajad nippe ja häid mõtteid.

11.08 oli aktiivõppe päev ja külastasime Palamuse muuseumi ja Jääaja keskust.

Suvekoolis osales 30 õpetajat.

Inimeseõpetuse Ühingu üldkoosolek ja juubel toimus 25.10 Jõgevamaa Gümnaasiumis.

Karmen Joller tegi ettekande teemal „Tervisealase väärinfo käsitlemine koolis“. Tutvustati valikkursust „Eluks valmis“. Valiti ühingule uus juhatus.

Osales 28 inimest, nendest 17 oli ühingu liikmed, teised olid koostööpartnerid.

Ajaloo- ja kirjanduse õpetajad tegid teadlastega tihedat koostööd tänu HTM-i toetusele

20.-21. oktoobril 2023 toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti üheks parimaks kirjanikuks valitud Ene Mihkelsoni 79. sünniaastapäevast inspireeritud konverents “Olnu on ikka veel täna”.

Tegemist oli Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ning Ene Mihkelsoni Seltsi ühise algatusega koostöös Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga, mis tõi kokku ligi 80 õpetajat, pooled neid ajaloo- ja ühiskonna- ning pooled emakeele- ja kirjanduse õpetajad. Lisaks vaadati ülekannet veebist umbes samas suurusjärgus. Rääkimata teadlastest ja teistest huvilistest.

Konverents oli pühendatud metsavendluse aja uurimisele ja kirjanduse rollile ajalooliste teemade avamisel. Eesmärk oli tuua õpetajad ja uurijad, nii kirjanduse kui ajaloo vallast, kokku.

Konverentsi esimese päeva täitsid sisukad ajaloo- ja kirjanduse teemalised ettekanded, päeva lõpetas arutelupaneel kirjanduse rollist ajalooliste teemade käsitlemisel. Teine päev oli rohkem õpetajate kesksem, mille tipuks olid ajaloo- ja kirjandusõpetajate töötoad.

Töötubade eesmärgiks oli Ene Mihkelsoni tekstidele põhinevate ajaloo ja kirjanduse lõimitud tunnikavade väljatöötamine, mis põhinevad riiklikus õppekavas sõnastatud üldpädevuste arendamisele: sotsiaalne ja kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratluspädevus ja digipädevus. Need ka sündisid ja avaldatakse eKoolikotis.

Õpetajad kuulasid väga tähelepanelikult, mis on teadlastel oma valdkonnas teoksil. Sisukad diskussioonid ajaloo ja kirjanduse rolli üle toimusid ka tunnikavade koostamisel ja jätkuvad kindlasti koolitunnis.

Väga oluline oli seegi, et metsavendade temaatika tõsteti fookusesse, mis kindlasti toetab õpetajate valmidust seda teemat rohkem koolitunnis käsitleda.

Konverentsi toimumist toetasid lisaks HTM-ile ka Eesti Sõjamuuseum ja Eesti Kultuurkapital.

Täname konverentsi peaorganiseerjaid, EAÜS-i Tallinna osakonna esinaist Helina Raali, juhatuse liiget Madli-Maria Naulaineni ja aseesimeest Indrek Riigorit ning Ene Mihkelsoni Seltsi esinaist Aija Sakovat ja Tartu Ülikooli arhiivinduse professorit Aigi Rahi-Tamme!

ESPÜ Svekool

7-8.08.23 toimus imearmsas Vaskna Turismitalus ESPÜ Svekool, kus sel korral keskendusime lapse ja noore toetamisele digimaailmas. Kokku osales suvekoolis 27 spetsialisti üle Eesti. Üheskoos tõdesime, et digiteemad on tulnud, et jääda – niisiis on vajalik tõsta nii lapsevanemate kui ka laste ja noorte teadlikkust turvalisest käitumisest. Lasteasutustes keskenduda ennetusele ja kokkulepete kaudu suunata lapsi ja noori kriitiliselt meediat tarbima. Tähelepanu tuleb pöörata ka kvaliteetsete tugiteenuste pakkumisele, et nii lapsel, vanemal kui ka spetsialistil oleks nõu ja toe saamiseks võimalik pöörduda.

Pühadetervitus!

Head kolleegid ja haridusvaldkonna eestvedajad!
Soovime Teile rahulikke pühi ja koostöist 2024. aastat!

Koostöökohtumisteni!
Õpetajate Ühenduste Koostöökoda
juhatus

Kirjanduse kaudu laste ja noorteni

01.12.2023 toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses ümarlaud teemal “Kirjanduse kaudu laste ja noorteni – kirjanduse ja lugemise lõimimise võimalused uue õppekava raames.”

Laudade taga olid esindatud Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, ELK, ERÜ Lasteteeninduse toimkond ning kooliraamatukogude sektsioon. Tegu oli esimese kohtumisega, mille põhieesmärgiks oli kokkutulnud osapoolte vajaduspõhise koostöö ja selle vormide loomine.

Elav arutelu kirjanduse teemadel (hinnad, kättesaadavus, tiraažid jms ) sai hoo sisse juba esimese esineja – ELK direktori Triin Soone ettekande ajal. ELK raamatukogu juhataja Anne Kõrge eestvedamisel tehti osalejatele ringkäik ELK majas. Peale majaga tutvumist läks koosviibimine konkreetsemaks ja töisemaks. Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm andis ülevaate sellest, mida õpetajad ning raamatukoguhoidjad juba täna saavad ELK abil oma töös kasutada. ELK raamatusoovituste lehelt leiab nii igakuiseid uute raamatute soovitusi, kui ka linke Postimehe raamatuportaalis ilmunud soovitustele. Samal lehel leitav “Teemanimekirjad “ kaust sisaldab nii klasside kaupa suvelugemiste soovitusi, kui ka lihtsas keeles lasteraamatuid. Viimased võivad olla muukeelse lapse keeleõppe lugemisvaraks. Teemanimekirju koostavad ELK töötajad vajaduspõhiselt ja sestap on oluline muuhulgas välja töötada kord, kuidas soove koguda ja edastada.

Töötoas kaardistati kooliraamaatukoguhoidjate Eelika Ranna ja Sirje Riitmuru eestvedamisel nii osapoolte tegevuste hetkeseisu, kui ka koguti mõtteid edasise kohta. Esimesena said paberile vastused küsimustele “Mille alusel valite kirjandust oma ainekavasse?“, “Kuidas saate infot uuema kirjanduse kohta? “, “Kas otsite teoste saadavuse kohta infot? “, “Kuidas on lood raamatute kättesaadavusega?”

Edasiste tegevuste planeerimiseks tuli paberile panna vastused “Küsimus kolleegidele / raamatukoguhoidjatele?”, “Misteemadvõiksidkõnetadanoori?”,“Misteemadelvõikskasutada lõimimist? “ , “Muukeelsete laste lugemisvara. Keeleõpet toetav kirjandus.” küsimustele.

Kiirelt möödunud kohtumise lõpuks sai tõdeda seda, et kõikide planeeritud tegevustega ei jõudnudki tegeleda ning kindlasti tuleb antud teemal uuel aastal koheselt koos edasi tegeleda.

Ümarlaud-aruteluring toimus tänu Õpetajate Ühenduste Koostöökoja lisatoetusele, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Varje Mägi
ERÜ kooliraamatukoguhoidjate sektsiooni juhatuse liige Keila Kooli raamatukogude juhataja

MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoda

Lapsed vajavad ajastu muutustele vastavat haridust.