Õpetajad soovivad HTMiga kokku leppida hea kaasamise tavad

PRESSITEADE
17.02.2020

Õpetajad soovivad HTMiga kokku leppida hea kaasamise tavad

15. veebruaril 2020 toimus Paides Õpetajate Ühenduste Koostöökoja Mõttekoja kohtumine, kus
arutleti Haridus- ja Teadusministeeriumiga strateegilise partnerluse lepingu sõlmimise üle. Leping
eeldab aga kokkulepet hea kaasamise tavade osas.

Kavandatava strateegilise partnerluse lepingu järgi peab Koostöökoda kooskõlastama mitmed
haridusvaldkonna õigusaktid, samas peaks täna kahtekümmet õpetajate aineliitu ühendav
Koostöökoda panustama õpetajate koostöö edendamisesse maakondlikul tasandil. Pärast
maavalitsuste kaotamist on õpetajate ainealane koostöö maakondlikul tasandil oluliselt vähenenud.
Viimast on põhjustanud ka atesteerimise kaotamine 2013. aastal.

Partnerlus tähendab aga lugupidavat suhtumist teise osapoolde. Seni on Haridus- ja
Teadusministeerium paljuski suhelnud õpetajaskonnaga koostööd tehes jõupositsioonilt. „Hea
valitsemine on kaasav, läbipaistev ja partnerite seisukohti arvestav. Õpetajaskond ei vaja üksnes
seisukohtade ärakuulamist, vaid nendega reaalset arvestamist,“ ütles Eesti Ajaloo- ja
Ühiskonnaõpetajate Seltsi aastaid Koostöökoja juures esindanud seltsi aseesimees Pille Rohtla.

11. veebruaril 2020 saatis HTM välja kutse, milles paluti osade aineliitude esindajaid juba 14.
veebruaril arutelule põhikooli lõpueksamite hindamise korralduses kavandatavate muudatuste osas.
„Sellisel viisil ei ole võimalik oma tööd õpilastega adekvaatselt planeerida ning aineühenduste
liikmeid sisulistesse aruteludesse ja seisukohtade kujundamisesse kaasata,“ tõdes Eesti Matemaatika
Seltsi asepresident Hele Kiisel.

Viimase poole aasta vältel on õpetajate aineliitude juhid kohtunud kõigi Riigikogu fraktsioonidega,
mitmete ministritega ning Tallinna linnapeaga. Kohtumiste eesmärk on olnud tõsta poliitikute
teadlikust haridusvaldkonna suurimatest probleemidest, milleks aineliitude sõnul on õpetajaskonna
järelkasvu küsimus ning põhikooli riiklike lõpueksamite säilitamine haridusstandardi saavutamise
kontrollimisel.

12. veebruaril 2020 toimus Tallinna Ülikoolis praktikakoolide seminar, kus veelkord tõdeti, et Eesti
Vabariigi kõige aktuaalsem probleem hariduse valdkonnas on ülisuur õpetajate puudujääk.
„Seminaril osalenud õppealajuhatajate näited murekohtadest olid väga muretekitavad. Ühes
praktikakoolis pole viimased kaks nädalat füüsika ainetunde toimunud, sest lihtsalt pole enam
valdkonna õpetajat. Teises koolis on tööl ainult üks kvalifikatsioonile vastav matemaatikaõpetaja, kes
peab olema mentoriks kvalifikatsioonita asendusõpetajatele ning andma nädalas ise 30 ainetundi.
See pole enam jätkusuutlik olukord,“ tõdes Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar.

Olukorra tõsidusest kirjutas Tallinna Inglise Kolledži direktor Toomas Kruusimägi juba 2018. aastal
artiklis „Hariduses tiksub pomm ja lapsevanemad peaksid tänaval meelt avaldama“.

Mis asutus on Riigi Tugiteenuste Keskus?

Hea toetuse saaja ja eurotoetuste huviline!


Augustis 2019 otsustas valitsuskabinet viia 1. aprillist 2020 Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK) üle SA Innove ja SA Archimedese struktuuritoetuste rakendusüksused.
 Rakendusüksuste liitmine viib seni eraldi asutustes ja valdkondades tegutsenud ekspertteadmisega töötajad ühe katuse alla ning aitab muuta toetuste administreerimise süsteemi ühtlasemaks. Innove ja Archimedese RTK-ga liitmine on üks samm selles suunas.

Mis asutus on Riigi Tugiteenuste Keskus?
Riigi Tugiteenuste Keskus on rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis kujundab Eestis Euroopa struktuuritoetuste taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi ning vastutab siseriikliku süsteemi ülesehitamise eest liikmesriigi korraldusasutusena (KA). RTK korraldab rahandusministeeriumi valitsemisala regionaaltoetuste taotlemist ja väljamaksmist. Samuti tegeleb keskus Riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi valdkonna eurotoetustega ning korraldab maaeluministeeriumi vastutusala regionaalprogramme. Lisaks toetuste valdkonnale on Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesandeks ka 11 ministeeriumi valitsemisala asutuse ning Riigikantselei ja riigikontrolli raamatupidamise, personali- ja palgaarvestuse korraldamine. Samuti pakub RTK riigihangete korraldamise teenust ning haldab maa järelmaksunõudeid.

Millised muudatused ootavad ees toetuse saajat?
Toetuse saaja jaoks üleminek suuri muutusi kaasa ei too. Projektiga seotud kontaktisikud jäävad üldjuhul samaks, kuid 1. aprillist muutuvad nende telefoninumbrid, meiliaadressid ja asukoht. Innove toetuste agentuuri töötajad asuvad 1. aprillist tööle Riigi Tugiteenuste Keskuse majja aadressil Lõkke 4, Tallinn. Uute telefoninumbrite ja meiliaadresside osas teavitame täpsemalt märtsis.

Samuti tasub tähele panna, et alates 1. aprillist saab toetuste kohta infot kodulehelt www.rtk.ee. Endised kodulehed www.archimedes.ee/str ja https://www.innove.ee/eurotoetused/ jäävad mõneks ajaks alles, kuid sealset infot toetuste kohta alates 1. aprillist ei uuendata.

Kui teil on küsimusi oma projekti kohta enne 1. aprilli, siis saate pöörduda projekti koordinaatori poole Innoves tema senistel kontaktandmetel.

Meeldivat koostöö jätkumist soovides
SA Innove toetuste agentuur

EHF foorum 2020: Individuaalsed õpirajad avatud haridusruumis

Hea haridusvaldkonna esindaja!

Kutsume Sind Eesti Haridusfoorumi järjekordsele suurfoorumile, seekord teemaks Individuaalsed õpirajad avatud haridusruumis.

Foorum toimub 18. veebruaril 2020 kell 11.00-17.45 Meriton ParkInn hotellis Toompuiestee 27, Tallinn

Palume registreeruda SIIN hiljemalt 14. veebruari lõunaks. Kui Sa ise tulla ei saa, siis palun levita infot nende seas, kes samuti võiksid huvitatud olla.

Foorumil arutleme, milline peaks olema avatud haridusruum kooli ümber. Kas ja kus meie haridusilmas on juba täna õpiradadega teistest ette jõutud ja kuhu võiks jõuda aastaks 2035. Peaettekannetega esinevad Margit Sutrop ja Airi Liimets.

Täpse ajakava ja esinejatega saad tutvuda EHF kodulehel.

Kohtumiseni!

Eesti Keelepööre liitus Õpetajate Ühenduste Koostöökojaga

Eesti keelepööre on algatus, keelepöördes osalejate võrgustik, edulugude platvorm ja eesti keele edendajate tunnustusprogramm, mille eesmärgid ja visioon on: • meie koolides ja lasteaedades on professionaalsed eesti keele ja kultuuri arendajad, • meil on võimalus omavahel kohtuda ja kogemusi vahetada, • meid märgatakse, toetatakse ja tunnustatakse, • kõikjal teadvustatakse keelepöörde vajalikkust!

tel 53363381
Arno Kaseniit

Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal

PRESSITEADE
31.10.2019
Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal, et põhikooli riiklikud
lõpueksamid tuleb säilitada

15. oktoobril 2019 toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil ilmnes, et Eesti suurim
haridustöötajaid koondav ametiühing, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), toetab sarnaselt õpetajate
aineliitudega ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist. Nimetatud organisatsioonide
juhid pidasid vajalikuks seisukohti täpsustada ja ühtlustada ning seetõttu kohtuti 30. oktoobril 2019.
EHL oli erinevalt õpetajate aineliitudest kaasatud ümarlauda, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi
eestvedamisel kaardistati põhikooli ja gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja
vastuargumente. EHLi juhatuse esimees Reemo Voltri tõdes, et kuna HTMi poolt antud aeg
organisatsiooni liikmete laiapõhjaliseks kaasamiseks ja seisukoha kujundamiseks oli napp, siis otsus
toetada muudatusi põhikooli riiklike lõpueksamite läbiviimises langetati üksnes EHLi juhatuse poolt.
Hilisemad arutelud Eestimaa erinevates piirkondades on näidanud, et valdav osa õpetajatest toetab
ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist.
Eilsel kohtumisel tõdeti, et HTMi korraldatud ümarlauas ei olnud esindatud mitte ükski pea
kolmekümnest õpetajate aineliidust. Kitsast kaasatud huvigruppide ringist (näiteks
riigigümnaasiumide direktorid) tulenevalt ei saa pidada ümarlaua seisukohti esinduslikuks. HTM
lähtus seaduseelnõu 57 SE sõnastamisel vaid ümarlaual esitatud seisukohtadest ega ole tuginenud
nii kaaluka muudatuse tegemisel teadusuuringutele ega põhjalikule analüüsile, samuti on arvesse
võtmata jäänud õpetajaskonna ekspertarvamus.
Kohtumisel osalenud õpetajate esindusorganisatsioonide juhid jõudsid järeldusele, et HTM ei ole
oma kaasamispoliitikas olnud läbipaistev, puudub selge kaasamise strateegia, kaasamises valitseb
süsteemitus ning ajaline raam analüüsiks on olnud ebaadekvaatne.
Kohtumisel rõhutati, et hariduse arendamine on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega ning peab
seisma päevapoliitikast kõrgemal.
Tõdeti, et täna suurim haridusvaldkonna murekoht Eestis on ebapiisav õpetajate järelkasv,
arvestades õpetajaskonna keskmist vanust. Õppekavade arendamine peab lähtuma
haridusstrateegiast ning oleme läbi viidud teaduspõhiselt, kaasates laiapõhjaliselt õpetajate
ühendusi ning olema erinevaid haridusastmeid ja koolitüüpe lõimiv. Välishindamise arendamine
peab olema osa õppekavade arendamisest.
Tänaseks on 14. oktoobril 2019 Riigikogu kultuurikomisjonile ning haridus- ja teadusministrile
saadetud põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimist toetanud avaliku pöördumisega
ühinenud juba 23 õpetajate aineliitu.

  • Eesti Matemaatika Selts
    Eesti Keemiaõpetajate Liit
    Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
    Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
    Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
    Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
    Eesti Klassiõpetajate Liit
    Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
    Eesti Emakeeleõpetajate Selts
    Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
    Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
    Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
    Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
    Eesti Muusikaõpetajate Liit
    Kunstihariduse Ühing
    Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus
    Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
    Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts
    Eesti Lasteaednike Liit
    Eesti Käsitööõpetajate Selts "Aita"
    Eesti Loodusainete Õpetajate Liit
    Eesti Alushariduse Ühendus
    Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit
    Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus