Posted on

EHF foorum 2020: Individuaalsed õpirajad avatud haridusruumis

Hea haridusvaldkonna esindaja!

Kutsume Sind Eesti Haridusfoorumi järjekordsele suurfoorumile, seekord teemaks Individuaalsed õpirajad avatud haridusruumis.

Foorum toimub 18. veebruaril 2020 kell 11.00-17.45 Meriton ParkInn hotellis Toompuiestee 27, Tallinn

Palume registreeruda SIIN hiljemalt 14. veebruari lõunaks. Kui Sa ise tulla ei saa, siis palun levita infot nende seas, kes samuti võiksid huvitatud olla.

Foorumil arutleme, milline peaks olema avatud haridusruum kooli ümber. Kas ja kus meie haridusilmas on juba täna õpiradadega teistest ette jõutud ja kuhu võiks jõuda aastaks 2035. Peaettekannetega esinevad Margit Sutrop ja Airi Liimets.

Täpse ajakava ja esinejatega saad tutvuda EHF kodulehel.

Kohtumiseni!

Posted on

Eesti Keelepööre liitus Õpetajate Ühenduste Koostöökojaga

Eesti keelepööre on algatus, keelepöördes osalejate võrgustik, edulugude platvorm ja eesti keele edendajate tunnustusprogramm, mille eesmärgid ja visioon on: • meie koolides ja lasteaedades on professionaalsed eesti keele ja kultuuri arendajad, • meil on võimalus omavahel kohtuda ja kogemusi vahetada, • meid märgatakse, toetatakse ja tunnustatakse, • kõikjal teadvustatakse keelepöörde vajalikkust!

tel 53363381
Arno Kaseniit
Posted on

Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal

PRESSITEADE
31.10.2019
Eesti Haridustöötajate Liit ja õpetajate aineliidud on üksmeelsel seisukohal, et põhikooli riiklikud
lõpueksamid tuleb säilitada

15. oktoobril 2019 toimunud Riigikogu kultuurikomisjoni avalikul istungil ilmnes, et Eesti suurim
haridustöötajaid koondav ametiühing, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), toetab sarnaselt õpetajate
aineliitudega ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist. Nimetatud organisatsioonide
juhid pidasid vajalikuks seisukohti täpsustada ja ühtlustada ning seetõttu kohtuti 30. oktoobril 2019.
EHL oli erinevalt õpetajate aineliitudest kaasatud ümarlauda, kus Haridus- ja Teadusministeeriumi
eestvedamisel kaardistati põhikooli ja gümnaasiumi riiklike lõpueksamite läbiviimise poolt- ja
vastuargumente. EHLi juhatuse esimees Reemo Voltri tõdes, et kuna HTMi poolt antud aeg
organisatsiooni liikmete laiapõhjaliseks kaasamiseks ja seisukoha kujundamiseks oli napp, siis otsus
toetada muudatusi põhikooli riiklike lõpueksamite läbiviimises langetati üksnes EHLi juhatuse poolt.
Hilisemad arutelud Eestimaa erinevates piirkondades on näidanud, et valdav osa õpetajatest toetab
ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilitamist.
Eilsel kohtumisel tõdeti, et HTMi korraldatud ümarlauas ei olnud esindatud mitte ükski pea
kolmekümnest õpetajate aineliidust. Kitsast kaasatud huvigruppide ringist (näiteks
riigigümnaasiumide direktorid) tulenevalt ei saa pidada ümarlaua seisukohti esinduslikuks. HTM
lähtus seaduseelnõu 57 SE sõnastamisel vaid ümarlaual esitatud seisukohtadest ega ole tuginenud
nii kaaluka muudatuse tegemisel teadusuuringutele ega põhjalikule analüüsile, samuti on arvesse
võtmata jäänud õpetajaskonna ekspertarvamus.
Kohtumisel osalenud õpetajate esindusorganisatsioonide juhid jõudsid järeldusele, et HTM ei ole
oma kaasamispoliitikas olnud läbipaistev, puudub selge kaasamise strateegia, kaasamises valitseb
süsteemitus ning ajaline raam analüüsiks on olnud ebaadekvaatne.
Kohtumisel rõhutati, et hariduse arendamine on Eesti jaoks strateegilise tähtsusega ning peab
seisma päevapoliitikast kõrgemal.
Tõdeti, et täna suurim haridusvaldkonna murekoht Eestis on ebapiisav õpetajate järelkasv,
arvestades õpetajaskonna keskmist vanust. Õppekavade arendamine peab lähtuma
haridusstrateegiast ning oleme läbi viidud teaduspõhiselt, kaasates laiapõhjaliselt õpetajate
ühendusi ning olema erinevaid haridusastmeid ja koolitüüpe lõimiv. Välishindamise arendamine
peab olema osa õppekavade arendamisest.
Tänaseks on 14. oktoobril 2019 Riigikogu kultuurikomisjonile ning haridus- ja teadusministrile
saadetud põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimist toetanud avaliku pöördumisega
ühinenud juba 23 õpetajate aineliitu.

  • Eesti Matemaatika Selts
    Eesti Keemiaõpetajate Liit
    Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
    Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
    Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
    Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
    Eesti Klassiõpetajate Liit
    Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
    Eesti Emakeeleõpetajate Selts
    Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
    Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
    Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
    Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
    Eesti Muusikaõpetajate Liit
    Kunstihariduse Ühing
    Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus
    Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit
    Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts
    Eesti Lasteaednike Liit
    Eesti Käsitööõpetajate Selts "Aita"
    Eesti Loodusainete Õpetajate Liit
    Eesti Alushariduse Ühendus
    Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit
    Eesti Haridustöötajate Liidu juhatus
Posted on

ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE

Eesti Vabariigi riigikogu kultuurikomisjon
Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister Mailis Reps

ÕPETAJATE AINELIITUDE AVALIK PÖÖRDUMINE 

9. septembril 2019 algatas Vabariigi Valitsus seaduseelnõu „Kodakondsuse seaduse ning
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 57 SE“. Meie, allakirjutanud,
väljendame rahulolematust nimetatud seaduseelnõu valmimise viisi üle ning oleme algatatud
eelnõu suhtes järgneval seisukohal.

1. Eesti Vabariigi suurim ressurss on haritud inimesed. Meie ühiskonna jätkusuutlikkuse
tagamiseks on minimaalselt vaja säilitada olemasolev tase hariduses ning teha pühendunult
tööd selle nimel, et iga õppija areng oleks maksimaalne. Põhihariduse standard on väärtus,
mis peab olema ühiskonnas üheselt kokku lepitud. Hariduse kvaliteedi nimel peab koostööd
tegema kogu ühiskond ning ühiskonnal on õigustatud ootus saada teaduspõhist tagasisidet
hariduse kvaliteedist ja õppe tulemuslikkusest kohustusliku haridustaseme lõpus.

2. Riigikogus hariduse üle langetatavad otsused peavad olema erakondadeülesed ning arvesse
võtma ühiskonna kui terviku vajadusi, valdkonna spetsialistide – õpetajate – kogemust ning
teadusuuringutel põhinevaid seisukohti.

3. Olukord, kus Haridus- ja Teadusministeerium ei kaasanud seaduseelnõu väljatöötamisse
ühtegi allakirjutanud õpetajate aineliitu, on lubamatu nüüd ja edaspidi. Oleme nördinud, et
Haridus- ja Teadusministeerium on peamisi huvigruppe eirates sisuliselt põhjendamatu
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitanud ning see omakorda kõnealuse eelnõu Riigikogule
suunanud. Leiame, et „Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
muutmise seaduse eelnõu 57 SE“ tuleks Vabariigi Valitsuse poolt tagasi kutsuda.

4. Oleme vastu ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite kaotamisele. Peame oluliseks
seniste ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite jätkuvat arendamist ning lahendusi
pakkuvat arutelu, kuidas tulevikus kehtestada hindeskaala nii, et kaoks vajadus koostada
õpilastele koolipoolseid põhikooli lõpueksameid (nii, nagu seda tehakse täna õpilastele, kes ei
soorita ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamit). Riiklikud lõpueksamid on loomulik osa
õppest, millel on oluline roll õppija motivatsiooni kujunemisel, teadmiste-oskuste-hinnangute
süstematiseerimisel ja arenguks tarviliku pingutuse toetamisel. Testid ja tasemetööd
nimetatud eesmärke ei täida.

5. Rõhutame, et põhihariduse standard on kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas ning
lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud
riiklikus õppekavas. Seega on juba olemas riiklikud õppekavad iga lapse arengu toetamiseks.
Omanäolisust ja piirkondlikku eripära saab kool rõhutada oma kooli õppekavas. Õpilase
huvisid ja võimeid arvestatakse põhikooli lõpetamiseks kohustusliku loovtöö sooritamisel.

6. Õpetajad on oma töös autonoomsed ning saavad valida sobivaima tee õpitulemuste
saavutamiseks. Ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid ning avalikud testid toetavad
õpetajat kehtiva ainekava rakendamisel, riikliku haridusstandardi, sh valdkonnapädevuse ja
üldpädevuste mõistmisel ja kujundamisel.

7. Hindamisel on erinevad ülesanded ja funktsioonid. Seetõttu on oluline, et hindamisega
toetatakse õppija arengut (kujundav hindamine), antakse õppeprotsessi edukuse kohta
tagasisidet nii õppijale kui õpetajale (kokkuvõttev hindamine) ja tagatakse hariduse kvaliteedi
kontroll (välishindamine).

Eesti Matemaatika Selts
Eesti Keemiaõpetajate Liit
Eesti Bioloogiaõpetajate Ühing
Eesti Füüsika Seltsi Füüsikaõpetajate osakond
Eesti Geograafiaõpetajate Ühing
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts
Eesti Klassiõpetajate Liit
Eesti Majandus- ja Ettevõtlusõpetajate Selts
Eesti Emakeeleõpetajate Selts
Eesti Inglise Keele Õpetajate Selts
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts
Eesti Soome Keele Õpetajate Selts
Eesti Kehalise Kasvatuse Liit
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Kunstihariduse Ühing
Õpetajate Ühenduste Koostöökoja juhatus

14. oktoober 2019

Posted on

Keskkonnahariduse konverents

Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet kutsuvad õpetajaid, loodus- ja keskkonnahariduskeskuste spetsialiste, loodusretkede juhendajaid ja kõiki teisi huvilisi
23.-24. oktoobril 2019 
Tartu Ülikooli Narva kolledžisse (Raekoja plats 2, Narva) 
keskkonnahariduse konverentsile „Igaühe loodushoid“.

Konverentsil osalemine on kõigile tasuta (sh toitlustus).

Palume registreeruda hiljemalt 14. oktoobriks SIIN.

*Korraldajatel on õigus päevakava muuta
*Kohtade arv on piiratud