Eesti keemiaõpetajate liidu kevadseminar „Keemiaga elus edasi“ 12.-13.aprillil 2024 Rakveres

Osalejaid 34 õpetajat, 11 külalist ja esinejat.

Kevadseminaril esitletud materjalidele on viited EKL kodulehel https://eestikeemiaopetajateliit.wordpress.com/

PÄEVAKAVA

12.aprill, reede

10.30 saabumine, registreerumine

Rakvere Riigigümnaasium, Lai tn 36   https://rakvere.edu.ee/

11…12 Antonina Zguro (Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž, keemiatehnoloogia õppekava programmijuht): ülevaade Virumaa Kolledži keemia ja teiste loodusteadustega seotud õppekavadest ning tehtavast teadustööst, huvitavatest koostööprojektidest

12…12.45 Valentina Moskaljova: Lae End hariduslik motivatsiooniprogramm põhikoolide füüsika- ja keemiaõpetajatele

12.50-13.20  Ave Vitsut (Viljandi Gümnaasium): ülevaade Eesti koolide VII teadusteatrite festivalist

13.25…14 lõuna kooli sööklas, saali kasutab kool õppetööks kuni 14.45

14…14.45 majatuuri korraldab RRG õppekorraldusjuht Agne Jõgis ja RRG huvijuht

14.45…16 Uko Maran (Tartu Ülikool, Keemia instituut, molekulaartehnoloogia kaasprofessor): ravimite modelleerimisest

16.15…17.15 Avo Karus (Eesti Maaülikool, professor, Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetool, keemia üksus):  millist ettevalmistust ootab EMÜ õpilaselt ja huvitavaid arendusi EMÜ-s seoses keemiaga

17.15…18.15 Heili Kasuk  (Tartu Ülikool, Keemia instituut, õppetöö asedirektor ja füüsikalise keemia lektor) ja Jaak Nerut (TÜ Keemia instituut, elektrokeemia professor): TÜ sisseastumisest ja teadmussiirde magistriõppest

19.30 õhtusöök ja majutumine AQVA spaa hotellis

 

13.aprill, laupäev

10…11 Neeme Katt (Jõgeva Põhikool): põhikooli keemia ainekavast, Martin Saar (Tallinna reaalkool): valdkonnakava koostamisest kooli sees ja gümnaasiumis

11…11.30 Andreas Päkk: keemiaolümpiaadi arengust viimastel aastatel, käesoleva hooaja tulemused ning edasised tegemised

11.30  Jõhvi Põhikooli õpilaste teadusteatri esinemine “Tipp ja Täpp teevad komme”, juhendajad Margot Sepp-Maslovskaja ja Pille Jõesaar

11.45 virgutuspaus suupistelauaga

12…14 Häid praktikaid

Agne Jõgis: Rakvere Riigigümnaasiumi lõiminguprojektide tutvustus

Lauri Kõlamets: Lae End programmis osaleja kogemustest; põhikooli õppekava analüüs

Lõpetamine ja arutelu edasiste kohtumiste osas, ettepanekud EKL tegevusteks

14…14.30 Lõunasöök koolis

Osalenud õpetajatele on väljastatud osalustõendid EKL poolt

Bioloogia- ja füüsikaõpetajate ühine talvekonverents teemal „Astrobioloogia“

Füüsika- ja bioloogiaõpetajad alustasid uut aastat ühise talvekonverentsiga 5.-6. jaanuaril Tartus. Kosmos ja elu uurimine ühildati nimetuse „Astrobioloogia“ alla.

Kuna EBÜ on oma traditsioonilist talvekonverentsi püüdnud läbi viia ikka mõnes TÜ või muus õppehoones, siis seekord mõistagi toimus see EFS Füüsikaõpetajate osakonnale tuttavas Physicumis. Majatuuri koos mitme põneva labori külastamisega viis läbi  ja avasõnad üritusele ütles Füüsika instituudi asedirektor Indrek Jõgi.

Esimene päev oli täidetud huvitavate loengutega. Füüsik, prof Jaak Kikas võrdles oma ettekandes bioloogilist ja tehnoloogilist evolutsiooni. Ainsa eestlasena Ameerikas kosmosepsühholoogia haridust omandav Andres Käosaar selgitas, milliste füüsikaliste, bioloogiliste, individuaalsete ja meeskondlike teguritega peab toime tulema üks astronaut. Teadusfilosoof Edit Talpsepp tutvustas, millega teadusfilosoofia  üldse tegeleb ja keskendus elu määratlemisele astrobioloogias.

Akadeemiliste ettekannete lõpetuseks oli efektne ja vaatemänguline show mee, laserite ja muusika abil Aare Baumerilt Energia avastuskeskusest. Bioloogiaõpetajad viisid veel läbi oma iga-aastase üldkoosoleku ja seejärel saadi kokku pidulikul õhtusöögil, kuhu oli laulma palutud bioloogiaõpetaja ja laulja  Erkki Otsman.

Teisel päeval sai iga osaleja valida neljast töötoast kaks. TÜ Observatooriumi külastuskeskuse juhataja H. Lätt, arendusjuht T. Rüütel ja kosmosetehnoloogia nooremteadur L. Kaasik rääkisid  oma töötubades, kuidas käib elu otsimine teistelt planeetidelt ning tutvustasid  Euroopa Kosmoseagentuuri STEM-õppe propageerijaESERO (European Space Education Resource Office) eestikeelset kodulehte https://esero.ee/  ning sealseid õppematerjale. Neljandas töötoas sai tutvuda ettevõtte Praktikal füüsika ja keemia tundide läbiviimise võimalustega. Praktikali õppekomplekte tutvustas K.E. Saal ka tervele auditooriumile. Talvekonverentsi viimases ettekandes saime osa füüsik Kaido Reivelti eksperimendist  bioloogia ja füüsika õppeainete sidumisest fotosünteesi õpetamisel. Soovijad said lõpetuseks veel õppekäigu Tõravere observatooriumis Heli Lätti juhatusel.

Talvekonverents sai sellisena teoks tänu HTM-i toetusele läbi MTÜ Õpetajate Ühenduste Koostöökoja.

Kokkuvõtte tegi Inga Kangur

Koostööseminar „Laps ja loovus“

Eesti Lasteaednike Liit korraldas 2023 aasta novembris nii Tallinnas kui Tartus koostööseminari „Laps ja loovus“, mille keskmes oli lapse loovuse eripära, selle toetamise võimalused ja avaldumise tingimused ning lapse loovust toetava keskkonna konstrueerimine.

D.Kutsar (TÜ) keskendus oma ettekandes lapse loovuse mõistmisele ja toetamisele ning rõhutas, et loovus  on igasuguse õppimise alus. Lektor tõi oma ettekandes välja lapse loovuse eripärad ning seisukoha, et lapse mõistmise keskmeks on lapsepõlv kui ühiskonna innovatiivse energia (loovuse) reservuaar, mille keskmes on lapse toimevõimekus (ingl k: agency). Tänapäevane suhtumine lapsesse peaks olema laps kui kompetentne laps (20.saj, 1989 ÜRO lapse õiguste konventsioon), kes on nutikas, loov, aktiivne, tegutseb läbi räägitud reeglite piirides iseseisvalt ja on võimeline võtma vastutust.

Rave Puhm (TLÜ) jagas seisukohta, et lapse valmidus ning tahe väljakutseteks ja uudsuseks, arenemiseks ja õppimiseks avaldub, kui keskkond võimaldab kaasasündinud psühholoogiliste vajaduste rahuldamist. Lapse mäng ei ole lihtsalt mineviku kogemuste meeldetuletamine, vaid läbielatud muljete loominguline ümbertöötlemine, nende kombineerimine ja neist uue, lapse enda vajadustele ja soovidele vastava tegelikkuse ülesehitamine.

Keret Altpere (Tartu Lastekunstikool) andis osalejatele soovitusi ning tõi praktilisi näiteid, kuidas arenda loovuse toetamisel küsimuste esitamise kultuuri, vältides võistlusmomenti õppimises, julgustades ideede voolavust ja originaalsust, soodustades paindlikku mõtlemist ja toetades laste võimalikult ebatavalisi lahendusi.

Jaana Koger jagas ettekandes teadmist ja oma kogemusi, millistel tingimustel loovus avaldub. Toetav vaimne keskkond võimaldab lapsele piisavalt aega, toetab autonoomiat ja iseseisvust. Siin on oodatud julgustavad suhted, kus lastel on võimalus eksida. Loovust toetav füüsiline keskkond on avatud, kättesaadav, soodustab suhtlemist, koostöist õppimist, paindlik, muutuv, teeb õppimise nähtavaks, avardunud piiridega ja võimalusterohke.

Lapse loovuse teema huvitas ligi 300 osalejat, kelle hulgas oli nii lasteaia kui klassiõpetajaid. Koostööseminar korraldati koostöös ÕÜKK, Eralastehoidude Ühenduse, Kunstiõpetajate Liidu ning Eesti Reggio Emilia Ühinguga.

Evelin Sarapuu

koostööseminari korraldaja

ELAL juhatuse esimees

Inimeseõpetuse õpetajate suvekool

Inimeseõpetuse õpetajate suvekool toimus 10.-11 august Jõgevamaal Udu talus

10.08 toimus Grete Arro koolitus teemal „Tõhus õppimine ja õpetamine- emotsioonid, motivatsioon, õpioskused“. Teise teemana jagasid õpetajad nippe ja häid mõtteid.

11.08 oli aktiivõppe päev ja külastasime Palamuse muuseumi ja Jääaja keskust.

Suvekoolis osales 30 õpetajat.

Inimeseõpetuse Ühingu üldkoosolek ja juubel toimus 25.10 Jõgevamaa  Gümnaasiumis.

Karmen Joller tegi ettekande teemal „Tervisealase väärinfo käsitlemine koolis“. Tutvustati valikkursust „Eluks valmis“. Valiti ühingule uus juhatus.

Osales 28 inimest, nendest 17 oli ühingu liikmed, teised olid koostööpartnerid.

 

 

Ajaloo- ja kirjanduse õpetajad tegid teadlastega tihedat koostööd tänu HTM-i toetusele

20.-21. oktoobril 2023 toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti üheks parimaks kirjanikuks valitud Ene Mihkelsoni 79. sünniaastapäevast inspireeritud konverents “Olnu on ikka veel täna”.

Tegemist oli Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ning Ene Mihkelsoni Seltsi ühise algatusega koostöös Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga, mis tõi kokku ligi 80 õpetajat, pooled neid ajaloo- ja ühiskonna- ning pooled emakeele- ja kirjanduse õpetajad. Lisaks vaadati ülekannet veebist umbes samas suurusjärgus. Rääkimata teadlastest ja teistest huvilistest.

Konverents oli pühendatud metsavendluse aja uurimisele ja kirjanduse rollile ajalooliste teemade avamisel. Eesmärk oli tuua õpetajad ja uurijad, nii kirjanduse kui ajaloo vallast, kokku.

Konverentsi esimese päeva täitsid sisukad ajaloo- ja kirjanduse teemalised ettekanded, päeva lõpetas arutelupaneel kirjanduse rollist ajalooliste teemade käsitlemisel. Teine päev oli rohkem õpetajate kesksem, mille tipuks olid ajaloo- ja kirjandusõpetajate töötoad.

Töötubade eesmärgiks oli Ene Mihkelsoni tekstidele põhinevate ajaloo ja kirjanduse lõimitud tunnikavade väljatöötamine, mis põhinevad riiklikus õppekavas sõnastatud üldpädevuste arendamisele: sotsiaalne ja kodanikupädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, enesemääratluspädevus ja digipädevus. Need ka sündisid ja avaldatakse eKoolikotis.

Õpetajad kuulasid väga tähelepanelikult, mis on teadlastel oma valdkonnas teoksil. Sisukad diskussioonid ajaloo ja kirjanduse rolli üle toimusid ka tunnikavade koostamisel ja jätkuvad kindlasti koolitunnis.

Väga oluline oli seegi, et metsavendade temaatika tõsteti fookusesse, mis kindlasti toetab õpetajate valmidust seda teemat rohkem koolitunnis käsitleda.

Konverentsi toimumist toetasid lisaks HTM-ile ka Eesti Sõjamuuseum ja Eesti Kultuurkapital.

Täname konverentsi peaorganiseerjaid, EAÜS-i Tallinna osakonna esinaist Helina Raali, juhatuse liiget Madli-Maria Naulaineni ja aseesimeest Indrek Riigorit ning Ene Mihkelsoni Seltsi esinaist Aija Sakovat ja Tartu Ülikooli arhiivinduse professorit Aigi Rahi-Tamme!